Kuigi väga oluline on see, mida meie lemmik sööb siiski ei sa alahinnata naha ja karvastiku korras hoidmiseks looma pesemist, kasutades selleks õigeid karvahooldustooteid. Karvastiku ja naha iseärasused sõltuvad kindlasti ka pärilikest teguritest.
Karva ehitus – nn 3 kihti, koosneb valkudest, aminohapetest, naha pealmine nähtav osa ja juur.Väga oluline roll on siin karva juurel. Juur asub naha sisemuses(dermises) juure ots on paksem. Šampoon, palsam, mask peaksid mõjuma hästi juurtele varustama neid vitamiinide ja toitainetega.
Karvastikul on 4 kasvufaasi ja enamus koertel on 2 sorti karvu – pealiskarv ja aluskarv.
1. Karva hakkab karvasibulast kasvama,
2. Noor tugev karv,
3. Vana karv, mis veel püsib naha küljes kinni, aga veidi sikutamisel või hoolsa kammimisega tuleb ära ja
4. Faas – vana karv, kuiv aja elutu, mis ise pudeneb juba loomalt maha.
Üldiselt toimub karvastiku uuenemine pidevalt, siiski eristatakse kahte suuremat karvavahetusaega – talvepoolne sügis, mil organism valmistub külmaks perioodiks ja hoolega kasvatab aluskarva ja teine aeg, mil seesama karv hüljatakse on suve poolne kevad. Siis täituvad groomingusalongid, pügajatel-pesijatel on käed-jalad tööd täis. Pügamist-trimmimist vajavate koerte omanikud ei tohiks oma lemmiku kasukat tegelikult ka talvisel perioodil unarusse jätta. Kindlasti tuleks hoolsalt kammida, vajadusel pesta, kasutada karvaõlisid, – palsameid. Lõigata võiks varvaste ümber olevad karvatutikesed lühemaks, võib-olla pisut kärpida kõhualust karva,et vähendada pori ja lumelobjaka kleepumist karvadesse. Karvastiku hooldus talvel tähendab selle õhutamist, mis omakorda kaitseb paremini võimaliku külma eest, toakoerad näevad siis ka ilusad ja hooldatud välja, väldib vildistumist pusastumist kevadeks, mõnikord on nad nii hullus seisus, et groomeril ei jää muud üle kui koer masinaga kiilakaks ajada. See kehtib ka suuremate koerte kohta, näiteks Kaukaasia lambakoerad jne, keda olen pidanud suvel palavaga paljaks pügama, sest tugevat vildistunud karva lahti ei kammi ja naha tervise seisukord sellise vildist kiivri all võib päris halvaks minna.Sellist olukorda tekib eriti keskmiselt enam vanematel ülekaalulistel koer. Spanjelite hooldamata käpad on olnud kevadeks nii paksu ja pulstus karva sees, et raskusi oli nende üles leidmisega sealt …. Talvel linnatänavatele puistatakse jää tõrjumiseks soola jm sulatavat ainet, mis meie lemmikute käpapadjanditele sugugi hea ei ole. Alati ei saa vältida selliseid tänavalõike, aga pärast koju jõudnuna, tuleks loom kindlasti üle loputada – käpad ja kõhualune. Kasutada võiks käpapadjakeste geeli, mis sellistel puhkudel kulub marjaks ära. Nii et külmal ja märjal ajal ei maksaks karvahooldust unarusse jätta, peale pesu kuivatamisele kulub siis enam aega.
Tegin juttu vanematest ülekaalulistest koertest, kes hästi ei suuda enda hügieeni eest enam hoolitseda. Neid peaks kindlasti selles osas pisut aitama. Olen kohanud väga ektreemsaid olukordi, kus õues elav koer on jäetud unarusse, hoolitsus piirdus vaid söögi ette viimisega ja siis ühel päeval märgati, et loom on nagu natuke haige või imelik.., lõpuks looma arstile viinud, tehti kindlaks, et lemmiku tagapool mädaneb ja ussitab….. Kiire hoolduse ja raviga sai mitu koera päästetud, aga mõningal juhul osutus organismi mürgitus nii ulatuslikuks, et päästa enam ei õnnestunud. Vanade koerte karvastik võib olla oluliselt kuivem, aga ka hõredam. Seal võib esineda erinevaid pisikesi kasvajaid (lipoome), mis enamasti pole eluohtlikud.
See oleks siis väike ülevaade ja kokkuvõte olulisematest tähelepanekutest, mõned mõtted ja arvamused tänapäeva lemmikloomade karvastiku hooldamisest. Nahk on looma suurim organ ja tema korrasolek väga oluline. Kogu looma ilu ja pidamise kultuursus kajastub looma välimuses ja käitumises. See on nii mõnigi kord indikaatoriks – kes on rihma teises otsas….:)